Mis meist saab? Kuhu edasi?
Aeg on antud ja võetud me käest.
Millist teed käid? Kuhu rada viib?
Aastal kaks tuhat kakskümmend näen.
-Laura Põldvere
Merhaba ja imelist uut aastat teile mu armsad! Kuhu jäi minu blogmas, kas ma tõesti ei saanud sellega hakkama? Jaa, tegelikult ma tundsingi, et ma ei saa sellega hakkama. Niigi olid mõned postitused juba ilmunud valel päeval ja otsustasin lihtsalt, et mingit jama ei ole mõtet ajada. See mille ma avaldan, peab mulle endale meeldima ja uskuge mind, ma olen üsnagi enesekriitiline selles osas. See selleks, vana ja vaibunud teema juba, äkki 2020 blogmas tuleb kunagi ja õnnestub ka suurejoonelisemalt.
Aasta 2019 algas 366 päeva tagasi, aasta 2020 on kestnud kaks päeva. Täna toon ma teieni mõningad oma tipphetked aastast 2019, kuna väga aktiivne ma blogimaailmas ei olnud ja nii mõndagi on jäänud kindlasti rääkimata. Lisaks postituse lõpus vaatame, mida ma eelkõige ootan aastalt 2020 ning millised eesmärgid endale sean!
Tagasi mõeldes möödunud aastale võin üsna kindlalt öelda, et see oli üks vapustav aasta, väga tegus ja tore! Esmalt toon välja mõned kategooriad, millele ma siis need aasta lemmikumad välja toon ja siis lisaks mõned minu TOP hetked, mis on nii eredalt meeles ning tunnen, et pean need teile välja tooma, aga alustame!
Sellest tuleb pigem pikk ja piltideta postitus, nii et kui väga lugema ei kutsu, siis on see täiesti okei! 🙂
-Aasta raamat-
Minu elus on olnud perioode, kus raamatud on olnud minu jaoks väga olulisel kohal, kuid viimasel ajal tunnen, et ei ole eriti sellist tuhinat lugemiseks. Isegi ku avastan mõne toreda raamatu, siis südametunnistus tuletab alalõpmata meelde, et tegelikult peaksin kohustuslikku kirjandust lugema, aga vot seda eriti lugema ei kutsu. Detsembri kuuks aga jagas õpetaja meile kõikidele eraldi raamatud, et keegi vastamisest ei pääseks ning minu raamat oli tohutult hea. Lugesin selle lõpuks läbi viimase õhtuga enne viimast vastamise päeva ja arvan, et selle tahangi teile välja tuua. Selleks oli Anna Sundbergi ja Jesper Huori kirjutatud tõestisündinud lugu ,,Ma armastasin terroristi. 16 aastat sõjakate islamistidega”. Miks just see? Kuna raamat oli eluline, siis pani see tohutult mõtlema, kuidas Rootslannast naine, kes elas vabas ja majanduslikult heas riigis otsustas hakata moslemiks ning astus vabatahtlikult elu raskustesse. Tõesti soovitan seda lugeda, avab silmad ja paneb mõtlema.
-Aasta film/sari-
Ma olen kindlasti varem maininud, et suuremat sorti kino inimene ma ei ole ning inglise keelt nii hästi ei valda, et internetist filme ja sarju vaadata. Küll aga mõtlesin ja otsustasim, et äkki rohkem inglise keelt kuulates hakkab see keel mulle külge. Sain klassiõe netflixi kontosse väiksema summa eest kui üksinda seda tellides ja nüüd olen filme vaadanud küll. Lugu on nii, et ma saan inglise keelt lugedes päris okeilt aru, aga ise rääkida ei oska üldsee, niiet arendamiseks vaatan ja olen vaimustuses. Tooksin oma aasta filmiks välja netflixi filmi ”A christmas prince” ning selle kaks järgnevat osa ”A christmas prince. The royal wedding” ja ”A christmas prince. The royal baby”. Mulle üldse sellised kuninglikud filmid meeldivad ja need olid ka sellised romantilised ja armsad, mida möödunud aastal vaatasin. Sarjadeks on endiselt türgikad. Ma pole netflixist veel sarju vaadanud, äkki leian sealt midagi, aga siiamaani on mul sügaval südames türgi draamasari ”Ufak Tefek Cinayetler”, millest 2018 aastal ka juba rääkisin ning lisaks hetkel jookseb ”Taeva pisarad”, mis on samuti türgikas. Millegipärast mulle meeldib neid vaadata ja on tekkinud mingisugune Türgi vaimustus.
-Aasta reis-
Tegelikult ma 2019 aastal väga ei reisinudki, hetkel ainuke, mis meenub, oligi klassireis Dublinisse, mille ma olekski nagunii vist valinud. Mul vanemad reisisid päris palju, aga ma olin enamasti alati kodus, sest ei jaksa enam Ukrainas käia, kuhu nende tee neid enamasti viib. Dublin oli selline hästi tore reis, meil oli palju vaba aega, nii et saime linna ise vaadata ja palju poodides käia, samas nägime ka huvitavaid kohti terve grupiga ringi käes. Päris kallis riik oli ning midagi üleliia erilist nagu ka polnud, ma ei tea kas ma uuesti läheksin, aga sel momendil oli tore. Hakkasin mõne klassikaaslasega palju rohkem suhtlema ja üldiselt oli väga,väga lõbus ja tore.
-Aasta kogemus-
Ma ei ole sellest siin üldiselt üldse rääkinud, aga alles hiljuti, ma kuupäeva isegi ei mäleta, aga lingin teile siia video, sealt näete täpsemalt. Igatahes tegime zumbanaiste ja treeneriga flashmobi Nautica keskuses ja vot see oli kogemus, mida varem ei ole kogenud ning ei tea, kas tulevikus enam ette tuleb. Tegelikult on vist juba uus aeg ja koht kokku lepitud, aga ma olen sel päeval tõenäoliselt laagris ning ei saa osa võtta. Igatahes oli see kindlasti aasta kogemus, zumbas on mega vägevad naised ja lihtsalt nii lahe seltskond, väga meeldejääv kogemus kindlasti! Esinemisest pandi ka vahva video kokku, mille teile siia panen, saate samuti üle vaadata!
-Aasta tegu-
Ma mõtlesin päris pikalt, kas panna seda kategooriat siia või mitte, aga siis äkki meenus midagi, mida selle all kindlasti meenutada. Otsustasime ühel päeval päris lambist noortevolikoguga teha heategevusliku kohviku moodi asja. Meil oli parasjagu Raasik vallas tulemas mingi päev, ma ei mäleta, mis see oli, aga see oli mai lõpus. Nii me siis küpsetasimegi, et teenida raha ja see kuskile annetada. Küpsetamine oli õhtu enne minu matemaatika eksamit, seega ohverdasin ma oma õppimise tunnid hategevusele, ei kahetse. Eksami kukkusin küll läbi, aga selle sai järgi õppida ja teha, ei olnud üldse probleem. Samuti müüsime lastekaitsepäeval ja saime kokku kuskil 60€ kasumit, kui ma ei eksi, täpselt ei mäleta, aga vist oli. Annetasime selle raha Annabelile, kes vajas raha kalli ravi jaoks ja see oli seda kõikke väärt, imeline!
-Aasta uustulnuk-
Ei olnud üldse keeruline valda. Minu 2019 aasta uustulnuk on minu kallis klassiõde Lisbet, kes puges mulle just sel aastal hästi sügavale südamesse ning on saanud meeletult kalliks. Tema on midagi, mis muutis mu 2019 aasta nii palju paremaks, koolipäevad nauditavamaks, Redbulli koolis veel maitsvamaks ja üleüldiselt paneb tema naeratus ja rõõmsameelsus mind ennast nii hästi tundma. Tahan luua temaga ka 2020 palju mäestusi ja omavahelisi nalju. Meil on koos pilte vaja Liisu, ma tean, et sa loed seda kullake. Aitäh, et tulid ja oled!
-Aasta inimene-
Nii tobe on kedagi ühte ju valida, sest ma lihtsalt olen osanud enda ümber sättida ainult need kõige armsamad ja toredamad inimesed. Kindlasti teeb minu iga aasta paremaks minu pisikene õde, kes on mulle päikse eest juba neli aastat. Samuti mu vanemad, kes alati toetavad ja olemas on. Lisaks hulganisti lähedasi sõbrannasid, keda on alati tore näha. Aga see üks ja ainus, kes on olnud kogu aeg ja ei ole mu elu jooksul kuskile ära kadunud- loomulikult Kerli, minu inimene. Me oleme lihtsalt koos kasvanud, näinud üksteise tõuse ja mõõne ning üksteise jaoks endiselt alati olemas. Kui kunagi tuleb mu ellu mõni härra, siis ehk saab ka korra selle aasta inimese tiitli, aga iga aasta väärib seda siiski Kerli. 2019 pühendusime rohkem mälestuste ja hetkede loomisele. Keeldusime materjaalsusest ja meenutasime üksteisele, et oleme alati olemas. Aitäh, et olid, oled jäänud ja talud. Meeletult kallis oled!!
Nii need kategooriad otsa saidki. Kõige kergem on olla õnnelik siis, kui jätad enda ümber ainult ilusaid inimesed, asjad ja hetked. Kõik on mööduv, halba peab ka olema, muidu ei paista head nende seast välja!
Nüüd mõned sellised top hetked, sündmused, üritused 🙂 Neid tuli 12, nagu tähistamaks igat kuud, mis aasta jooksul läbitud.
- Jaanuaris tekkis meil Kerliga võimalus minna ELO juubelile, mis toimus Tallinna Teletornis ja oli küll selline eriti tore ja lahe kogemus. Ma olen elosse väga palju oma aega ja emotsioone panustanud. Ma olen sealt saanud kõige paremad mälestused. See on nii sügaval hinges, et mul on kahju mõelda, et selle aastaga saab see minu jaoks läbi. Üleüldiselt toon siia alla ka kõik muud eloga seonduvad sündmused- kõik laagrid, kokku saamised, suvelaager peamiselt!! Alati valmis elosse panustama!!
- Dublini reis kindlasti, aga sellesse ma väga sügavalt ei lasku, räägitud juba piisavalt.
- Ma sain tehtud oma elus 18 tiiru ümber maakera, avasin uue lehekülje eluraamatus. Pidasin seda oma kodus endale kõige olulisemate inimestega ja tõesti oli tore, õpetlik ja meeldiv sünnipäev.
- Kaks korda möödunud aasta jooksul olin Stockmannis Hullude Päevade abiline ja see oli väga meeldiv kogemus, seal on imelised töötajad, kes teevad südame väga hardaks. Kindlasti püüan sinna veel jõuda!
- Olin juba teist aastat laagrikasvatajate abi töö- ja puhkelaagris. Jällegi kogemuseks nii lahe ja tore ettevõtmine!
- Ma käisin ED SHEERANI konterdil!!!
- Töötasin Aruküla lillepoes (siiamaani mõnel päeval) ja armastasin seda väga. Mõnus, rahulik, meeldiv!
- Osalesime noortevolikoguga Raasiku valla suvespordipäeval, saime neljas võistkonnast ilusa kolmanda koha (jumal tänatud, never võita e tahtnud, sest need peavad järgmisel aastal korraldama) ja olime super õnnelikud, et Zumba võistkond võitsid!!
- Kõik toredad peod meie Ussipesa squadiga!! Suvealgus pidu, telkimine, suvelõpu pidu!
- Jõudsin edukalt 12.klassi ja olen seal endiselt püsinud!!
- Veetsin väga palju aega oma parimate sõprade ja perega!
- Aastavahetus oli meeletult tore ja meeldejääv! 2020 tuli niii imeliste inimeste, juttude ja paukudega!
Juttu on juba palju ja mul on meeletult hea meel, kui sa oled siiamaani jõudnud, ma ei taha seda postitust piltidega koormata, seega ongi see rohkem pigem lugemiseks, neid pilte jõuab siia paöju lisada ning iga päris igast hetkest jäädvustust ei leiakski, olen rohkem nautinud kui pildistanud.
Mida ma tahan, et aasta 2020 mulle tooks?
-Mul on selleks aastaks kindel eesmärk ära teha juhiload ning see võiks juhtuda enne suve. Oleks juba aeg end kokku võtta, kaua ma ikka venitan.
-Loomulikult kui ma juba siiamaani jõudnud olen, siis tahaks edukalt gümnaasiumi ära lõetada. Ideaalis tahaks kõik eksamid vähemalt 50%-le ära teha, inglise keel on kaheldav, aga annan endast parima.
-Ei tahaks väga õppimisest aastat vahele jätta, püüan saada õppima midagi, mille ma nüüd enda jaoks lõplikult avastan ja millega tahaksin tegeleda. Kui ei õnnestu, töötan ja reisin ning proovin uuesti, kuid pigem ei sooviks seda varianti.
-Endiselt tahaks vanemate juurest välja kolida, oleks midagi uut ja uus samm elus.
-Viiimane aasta pühendun veel elole, võtan sellest kõik, mis võtta annab ja püüan anda sama palju!
-Võtan käsile oma huvid ja hobid. Tahan hakata kalligraafiat harjutama ja õppima ning samuti tahaks keeli õppida, türgi keel tundub mulle huvitav.
-Panustan erievatele suhetele. Loon mälestusi, mida vanaduspõlves meenutada.
Mul oli imeline aasta, kuid nagu Laura laul räägib ,,aastal 2020 näen”, kuhu elu mind edasi viia tahab. Tulgu sellest minu aasta, tegelikult meie kõigi aasta! Et meie kõrval oleks ainult imelised inimesed ja hetked! See on igal aastal meie endi teha! Kohtume varsti, aitäh, et olite ja olete siin lugejateks!
Kallistan teid, Ingely