Kiri printsessile!!

Umbes 2 aastat ja 9 kuud tagasi sain ma lootuse oma ühe suure unistuse täitumiseks. Kuskil 2015 aasta veebruar/märts teadsin ma, et juulis see suur unistus täitub.

Heiii õeke!!! Sa ei kujuta elu sees ka ette, kui väga ma sind oma ellu soovisin. Mitmeid, mitmeid aastaid sai emmega läbirääkimisi peetud. Ma tahtsin endale väikest õde, jah just nimelt ÕDE, just nimelt sind.

Kui emme ja issi ükspäev telekat vaadates lihtsalt ütlesid, et me saame endale väikese õe või venna siis mind valdas niiiiiii suur rõõm, ma oli tohutult õnnelik. Loomulikult mu süda tahtis, et see oleks pisike printsess, sina, kuid ma oleks printsiga ka nõus olnud. Emme ja Issi ütlesid selge sõnaga, et ärge sellest kellelegi veel rääkige, igaks juhuks, kõike võib juhtuda, ma ei suutnud. (Vabadust emme ja issi, ma tõesti pidin) Kohe samal päeval maksimum pool tundi hiljem kutsus Kerli mind koeraga jalutama ja kohe ma kohe jagasin oma rõõmuga temaga.

Veebruar/märts (täpselt ei mäleta) oli emmel ultraheli, kus pidi su soo teada saama. Ma hoidsin terve koolipäev pöidlaid pihus, et see oleks mu printsess, et see oleksid sina. Kohe kui arsti ajast oli natukene aega möödas, saatsin sõnumi, et ”nooh, kes on siis” ja emme vastas ”venna saate”. Vot siis ma tahtsin samal ajal karjuda, nutta, laamendada kuid samas olin siiski õnnelik ja naeratus kippus näole. Kui nad koju jõudsid ja ma oma pettumust ikka natukene välja näitasin, siis teatas issi mulle, et ”nalja tegime, õe saate siiski”. Apppi, ma olin niiiiiiiii õnnelik nagu ausalt. See oligi minu suur, suur unistus ja see täitus, lõpuks!!!

Neli päeva enne minu 14ndat sünnipäeva, 21.juuli, sündisid siia ilma sina, minu kallis õeke, minu kõige armsam printsess ja minu suurim soov. Sa sündisid öösel kell 3.18, kaalusid 3 ja pool kilo ning olid 50cm pikk. Ma ootasin nii väga sinuga kohtumist ja sinu hoidmist. Algul haiglasse jõudes ma ei julgenud sind isegi katsuda, veel vähem hoida. Ma hoidsin sinust eemale, aga jumaldasin sind nii väga. Kui sa haiglast koju said, siis alles läks väntsutamiseks. Ma pildistasin sind koguaeg, ma paitasin, vaatasin ja tahtsin su juures olla. Sa kasvasid nii kiiresti pisike!! Juba varsti sa pöörasidki end, juba varsti sa roomasid ja ütlesid juba midagi ja hakkasid kõndima ja said aastaseks ja me oleme nii palju koos teinud.

Juba pisikesest peale olen ma sind tihti hoidnud, sinuga nii palju õues jalutanud ja lihtsalt kodus mänginud. Sa oled koos minu käinud Aruküla Põhikoolis, ELOs. Me oleme käinud koos shoppamas. Mulle nii väga meeldib sind riidesse panna, su riided on nii armsad pisikesed. Jube kiiesti möödus see aasta ning see järel teine..

NÜÜD OLEDKI SA JUBA 2 AASTANE!!! Sa oled niii asjalik väike tegelane. Lõpuks ometi sa räägid rohkem, sa kõnnid, saad aru mida ma sulle öelda tahan. Sinuga koos olles ei möödu päevagi ilma naeruta, sa oled nii naljakas ja nii, nii armas. Iga päev küsin endalt, et kuidas sa küll niii armas olla saad!!! Nüüd käidki juba lasteaias, teed asju mis sulle meeldib ja proovid iga päev aina rohkem midagi uut. Me vennaga õpetame sulle koguaeg uus asju, sa teed isegi pea aegu tab’i.  Ma ei suuda poest väljuda ilma, et ma oleksin sulle midagi ostnud. Sa saad alati mu asjadest osa, sest sina oled see soov, mida niii kaua soovisin!!!

Mu pisike printsess, me oleme üks paras paar, meie oleme ”ÕED TIGEDAD”. Ma hoian su pisikest kätt nii kaua, kui see enam hoidmist ei vaja ja siis ma lasen lahti ja lasen sul ise kõndida, aga suunan sind alati õigele teele!!!

Kallis oled mulle õeke, mu printsess, mu suurim soov!!!

Sinu suur õde,

Ingely

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s