Kas sa teadsid seda?!?

Midagi, mis ei ole saladus,
kuid mis ei ole ka kõigile vajalik..

Hei armsad!! Mõtlesin vahelduseks oma tegevustele jagada teiega ka midagi muud ning tulin mõttele, et kirjutan teile endast. Mitte lihtsalt midagi sellist tavalist, vaid asju, mida te tõenäoliselt minu kohta ei tea, isegi enamus sõpru ei pruugi neid asju teada. Ma arvan, et kui te minu blogi loete, siis võiksite selle autorist ka midagi rohkemat teada.

Mida rohkem ma hakkan neid fakte mõtlema, mida siia kirja panna, siis mulle jõuab kohale, kui imelik inimene ma ikka olen.

1. Ma armastan süüa puuvilju ära tükeldatuna kausist ja kahvliga. Näiteks kui ma kavatsen hakata õuna sööma, siis ma tükeldan selle omale kaussi, sätin ennast kuhugi mõnusalt sisse ja söön seda just nimelt kahvliga. Ka postitusi kirjutades olen ma samasuguses olekus. Muide olen ma arvamusel, et nii maitsevad asjad reaalselt paremini, kui neid süüa tavalselt hammustades. Mida väiksemad tükid, seda parem minu jaoks.

2. Üks asi, mida ma ise ka varem tähele ei pannu on see, et kui ma lähen kööki kraanikausi juurde, et vett juua, siis ma ei joo kunagi põhjani, ma ei joo kunagi klaasist kogu vett ära, alati jätan ma tilga põhja ja valan selle ära. Kui te mõtlete, et mul lihtsalt ei ole kunagi janu nii suur, et ma jooks põhjani, siis te eksite. Eriti debiilne on see, et ma täidan klaasi veega, joon vett, jätan klaasi põhja tilga, valan selle ära ja täidan klassi uuesti veega, et veel juua. Miks? Ma ei oska sellele ise ka vastata.

3. Ma ei salli üldse supilusikaid, ma söön kõike teelusikaga, mis vähegi võimalik, kõik läheb teelusikaga. Kui juhtub mingi ime, et ma söön suppi, siis seda ikka püüan süüa supilusikaga, et see lihtsalt kiiremini otsa saaks.

4. Nagu eelmise punkti lõpust võite aru saada, siis jah, ma ei salli absoluutselt suppe. Põhimõtteliselt ei söö ma neid üldse. Ma jälestan eriti veel juurvilja- ja frikadellisuppi. Ma ei tea ise ka, aga mulle ei istu see konsistents ja nii palju erinevaid maitsed ühes toidus. Äkki mulle ei meeldi, et seal vedelik on, ma ei oska isegi öelda, aga mina hoian suppidest eemale, kodus ühe kausitäie võin õhtusöögiks süüa, aga siis pikalt enam mitte.

5. See punkt toetub ka juba eelmisele natukene. Mainisin, et mulle ei meeldi supi sees nii palju erinevaid maitseid tundaja nii on iga toiduga. Mind häirib, kui toit koosneb nii paljudest erinevatest maitsetest. Ma ei salli ka näiteks pitsa peal palju erinevaid asju. Mida vähem ja mida tavalisemad need on, seda parem.

6. Mul on paaniline hirm haide ees. Jällegi ei oska ma täpselt öelda, millest see nii tuleneb, aga ma kardan meres ujuda. Kui mõtlete, et see võib olla täiesti loomulik, sest soojal maal on see oht olemas, siis ei, ma kardan haisid ka Eesti meres, kuigi gümnaasiumi õpilasena tean ma, et meie kandis neid ei ole, aga silmapiirini ulatuv veekogu ütleb mulle koheselt peas ”HAI”. Rääkimata siis sellest, et ma ronin veel kuskil välismaal merre. Horvaatias viibisin ma meres päris vähe ja see oligi põhjus, seal võib olla, väiksel juhul küll satub Vahemerre hai, aga see võimalus on siiski olemas ja paanikaks on põhjust.

7. Ma kardan käia pesemas, kui ma olen üksi kodus. Tavaliselt ma seda ei teegi, kui just ei ole kuhugi kiiresti minna vaja ja kedagi lihtsalt pole kodus. Suvel ma tavaliselt kutsusin õuest oma venna tuppa, et ma ei peaks üksi kodus olles pesema minema. Imelik, ma tean.

8. Ma loen üli tihti oma vanu postitusi, sest ma samal ajal olen nende üle väga uhke ning samal ajal ei meeldi need mulle. Ma tean, et ma tahan neid paremaks teha, aga eelkõige tuleb saada paremaks inimeseks, küll siis ka kõik muu paremaks läheb ❤️

9. Oii jessas!!!! Ma olen niii emotsionaalne inimene. Vaadata mingit filmi, ilma, et ma nutaks on võimatu. Film iseenesest ei pea isegi kurb olema, aga kui keegi juba ütleb midagi ilusat, siis minu pisarad voolavad. Enda põhikooli lõpetamisel, peale aktust, kui lilli kingiti ja õnne sooviti, siis ma lihtsalt nutsin, iga inimene, kes mulle kalli tegi või õnne soovis, ajas mind lihtsalt nutma.

10. Ma tahan saada häid teadmisi ja ma tahan oma eluga kuhugi kunagi jõuda. Ma ei vaata oma teadmisi hinnete pealt, sest need on ainult numbrid, aga ma tean, et ma ei saavuta mitte midagi, kui ma jätkan sellise suhtumisega gümnaasiumi, nagu mul praegu on. Niisiis on minu elus hetkel nii, et ma teen päeva jooksul ära kõik asjad, mis ma teha tahan ja kui jääb aega üle, siis ma õpin. MA TEAN, ET SEE ON HALVIM ASI ja ma püüan seda ausalt parandada. Ärge keegi kunagi samamoodi mõelge, ega tehke.

Need olid minu kohta kümme sellist reaalset asja, mida igaüks kindlasti ei tea, aga mida äkki oleks huvitav teada.

Ma ei taha hakata siin lubama neid tihedamaid postitusi, kui ma tean, et need on ainult kirja pandud sõnad. Vaatame mis aeg toob ja kuidas ma oma laiskusest jagu saan. Elame üks päev korraga, aga ärme kaota lootust. Ühel päeval ma loodan, et olen end niivõrd kätte võtnud, et jõuan oma blogiga sinna, kus minu unistus seisab❤️

Kallistan teid kõvasti ja loodetavasti tuleb juba varsti uus postitus ❤️

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s